Meist

Tartu esimene sushibaar Tokyo asub linna ühes vanimas kivimajas Laia ja Jaani tänava nurgal. Hubase miljöö ja maitsva menüüga Tokyo on koht, kus saab privaatselt aega veeta ja juttu ajada kuid ka firma üritusi või sünnipäevi pidada.
Samuti on meile oodatud pered koos lastega, kellele leidub ajaviiteks põnevat nokitsemist ja lugemist saali kummutilt. Menüüs on väike vallatu "kiisu" kes viitab roogadele mis sobivad ka lastele. Lisaks laiale sushivalikule pakume ka jaapanipäraseid eel-ja pearoogasid. Nende kõrvale saab rüübata jaapanipäraseid jooke, milleks võiks olla traditsiooniline sake, õlu Kirin või ploomivein. Jaapani kultuuris on olulisel kohal teejoomine. Saab tellida teed gurmaanidele ja ka oma sünniaastale vastavat feng-shui teed.
Sushibaari Tokyo sisekujundus suhtub vanasse hoonesse jaapani viisakusega. Domineerivaks materjaliks on puit ja bambus. Trendika kujundusega toakese lagi on osaliselt katmata ja sealt on näha sajanditevanuseid laekonstruktsioone.

Tule nautima hubast miljööd ja suurepärast menüüd! Üllata oma sõpru ja lähedasi – kingi neile Tokyo Sushibaari kinkekaart!


Killukesi Jaani 20 ajaloost: 

Jaani 20 on Tartu linna vanim hoone Toomkiriku ja Jaani kiriku järel. Ühtlasi on ta linna vanim säilinud kivielamu. Maja esmamainimine pärineb aastast 1546, mil ta oli hansaaegne ait, ent 17. sajandi I poolel ehitati maja ümber Academia Gustaviana matemaatikaprofessori ja rektori Joachim Scheleniuse elamuks.

Maja on läbi aastasadade olnud tihedalt seotud Tartu Ülikooliga. See on kuulunud Academia Gustaviana matemaatikaprofessorile Joachim Scheleniusele, kes oli ka akadeemia rektor aastail 1647-1659.

1690-1699 – Ülikooli ajaloo teise, Academia Gustavo-Carolina perioodi kohta on uurijad leidnud andmeid, et toona on Jaani ja Laia tänava nurgamajas elanud ka akadeemia muusikaõpetajad.

1704 – Tartu vallutamine. Rahvapärimus räägib, et Peeter I olevat tollal siin peatunud.

1775 – Suurtulekahju hävitab kesklinna, ent Jaani 20 jääb sellest puutumata. Hiljem ajakohastati hoone välisilmet klassitsistlike elementidega.

1802. aastal taasavatud ülikool üüris selle maja kindraliproua von Brandtilt ning siia rajati esimene keemialaboratoorium. Maja sisustati spetsiaalse mööbli, laboratooriumitarvete ning aparaatidega. Samasse majja seati 1805. aastal sisse ka loodusteaduste kabinet. Keemialabor tegutses majas kuni ülikooli peahoone valmimiseni 1809. aastal.

Pärast keemikute väljakolimist vahetas maja omanikku. Kuulsatest elanikest väärib äramärkimist 1863. aastal selles majas elanud loodusteadlane, Jena ja Tartu Ülikooli professor Jakob Matthias Schleiden, kes oli üks rakuteooria rajajaid.

1910. aastal asus selles majas üliõpilassöökla ning hiljem üüris siin endale ruume üliõpilaskorporatsioon Fraternitas Slavia.